Mis on juugendstiil?

Juugendstiil tekkis XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses. See tekkis vastusena varasematele kunstivooludele, nagu historitsism ja neoklassitsism, mis olid XIX sajandil populaarsed. Historitsism püüdis jäljendada vanu stiile, nagu gootika, renessanss või barokk, neoklassitsism aga kasutas Vana-Kreeka ja Rooma motiive ja vorme. Art nouveau püüdis ületada traditsioonilisi stiile ning kehastada uut mõtteviisi ja esteetikat.

Uus visioon levis korraga mitmes riigis, millest igaüks pakkus oma visiooni jatõlgenduse.Vaatamata sajandipikkusele ajaloole on seda tüüpi disain aktuaalne ka täna.

Juugendstiili iseloomustavad elegantne lihtsus ja funktsionaalsus. Oluline aktsent on looduslike materjalide, eriti puidu olemasolu. Ühelt poolt on juugend vaatamata tagasihoidlikkusele mässumeelse iseloomuga, milles ei ole kohta selgetel geomeetrilistel joontel ja sümmeetrial. Mööbli vormid on enamasti sujuvad, ümardatud ja paistavad silma visuaalse pehmusega.

Juugendi kompositsiooniline korrektsus dikteeris rahulike ja looduslike värvide kasutamise, mis annavad ruumi ja valgust: pruuni, beeži, virsiku ja valge toonid. Stiilikontseptsioon hõlmab aga ka erksaidaktsente, mis saavutatakse rohelise, kollase, punase ning tumehalli, sinise või isegi musta tooni abil. Lisaks on juugendstiilile iseloomulikud ornamendid ja mustrid klaasil.