PEHME MÖÖBLI AJALUGU

Kui me nüüd õhtul koju jõuame ja pehmele diivanile puhkama heidame, ei kujuta me ette, et võiks olla teisiti. Kuid sajandeid tagasi pidid inimesed parimal juhul leppima kõvade pinkidega. Mugavusiha andis mõtteainet ning XVII sajandi keskel sai maailm teada uuest mööbliliigist – pehmest mööblist. Loomulikult ei olnud vaestel talupoegadel ja käsitöölistel palju aega mõelda, millel ja kuidas istuda. Neid küsimusi esitas kapriisne Euroopa eliit, kes oli kõvadel pinkidel istumisest väsinud.

Algul tekkis mõte katta toolide istmed kangaga. Ja on täiesti loomulik, et järgmises etapis muutus see polstriks ning selle all olev ruum topiti täis lambavilla, hobusejõhve ja muid pehmeid looduslikke täidiseid. Nii kirjutati pehme mööbli ajaloo esimene lehekülg. Toolidel hakkasid järk-järgult olema piklikud istmed, mis võimaldasid neil mitte ainult istuda, vaid ka lamada – nii tekkisid esimesed diivanid, millest hiljem said diivanid, nagu me neid tänapäeval näha oleme harjunud.

Vana-Egiptuses ja Kreekas oli toole ja pinke, mis olid valmistatud erinevatest materjalidest – puidust kuni marmorini. Pehmuse andsid neile aga peale asetatud padjad. Esimeseks pehmeks mööbliks peetakse aga esemeid, mis olid täielikult kangaga kaetud.

Varem valmistati pehmet mööblit looduslikest materjalidest, millest tänapäeval on vahel puudus. Palju hiljem tekkisid vedruplokid ja tehismaterjalid, mis hakkasid mööblis looduslikke materjale välja tõrjuma. Nüüd on aga kõik tagasi juurte juures. Meie tehas rõhutab oma toodete looduslikkust ja kahjutust inimorganismile.

Suure panuse pehme mööbli loomisse andis Austria arhitekt ja disainer Josef Hoffmann, kes on tuntud koos kunstnik K. Moseriga Viini Töökodade ühingule loodud tööde poolest. Ta suutis tasakaalustada teaduse saavutused materjalitugevuse ja ortopeedia vallas, pälvis ülemaailmse tunnustuse ning tema lahendusi kasutatakse praegu pehme mööbli tootmises.

Nagu iga atraktiivse eseme, nii tabas ka diivaneid ja voodeid moelaine, mis igal aastal üha suureneb, täienedes uute stiilide ja uuenduslike ideedega. Nii jättis XVII sajandil Itaalia barokk oma veidrate vormide ja luksusliku dekooriga jälje pehme mööbli ajalukku. XVIII sajandil andis Prantsuse rokokoo diivanitele ja vooditele graatsilisust ja koketeeriat. XIX sajand kinkis maailmale Inglise Oxfordi, XX sajandi 20.–30. aastatel asendas selle art deco stiil ning 50.–80. aastatel sündis tänapäevane üsna rikkalik ja ere retro. Möödunud sajandi keskel tõusis esile ja kogus jõudu minimalism, nagu praegu kogub hoogu Ameerika süntees.

Seega on kaasaegsed diivanid ja voodid nii mitmekesised, kui inimese kujutlusvõime vähegi lubab. Uute tehnoloogiate ja materjalide tekkimine aitab ka edaspidi kaasa pehme mööbli tööstuse arengule, seega ajalugu jätkub. FRANKOFi kataloogist leiate alati populaarseid mudeleid kaasaegsesse interjööri. Jälgime trende ja pakume teile kõige populaarsemaid ja moodsamaid mööblimudeleid.